Kui liigesed on haige parast tootamist.

Mõned haigused põhjustavad siin-seal aeg-ajalt mõõdukaid vaevusi ja enamasti ei tekita tõsiseid tervisehäireid nagu näiteks osteoartroos ehk liigesekulumus , mõned toesehaigused aga on kogu organismi haaravad ja kahjustavad, vahel koguni eluohtlikud põletikulised haigused nagu näiteks luupus ja raskekujuline reumatoidartriit. Eriti neil, kes seni on olnud väheliikujad. Osteoporoos e. Võtkem omaks tervist väärtustav eluviis.

Oma tööülesandeid võiks planeerida nii, et iga natukese aja järel saaks muuta kehaasendit ja koormuse liiki. Tuleb õppida õigesti raskusi tõstma ja kandma — parem kanda kahte pooltühja kotti kui ühte rasket. Tuleb kasutada töötamist lihtsustavaid abivahendeid, aeg-ajalt puhata ja võimelda. Sobiva kõrgusega jalanõud. Ebamugavad ja väga kõrge kontsaga või kontsata jalatsid kahjustavad liigeseid.

Mis seda põhjustab? Geneetilised häired mõjutavad sidekoe maatriksivalke, nagu näiteks kollageenielastiinifibrilliini ja tenastsiini. Geneetilised moonutused muudavad nende skleroproteiinide biokeemilist struktuuri, mis omakorda vähendab kudede tõmbetugevust, mille tulemusel suureneb liikuvusulatus liigestes ning pehmete kudede vigastusteoht. Arvatakse, et LHS-i diagnoosiga inimeste sidekoes leiduv kollageeni esimene tüüp on ülielastne ning seetõttu on LHS-i esmaseks väljenduseks liigeste üleliikuvus.

LHS-i klassifitseeritakse pärilike sidekoe häirete kergemakujuliseks ja kõige sagedamaks alaliigiks. Raskemad vormid on Marfani sündroomEhlers-Danlosi sündroom ja osteogenesis imperfecta. Seega on võimalik, et on olemas ka omandatud LHS, kuid tõestused selle kohta puuduvad. Olugigi, et kahjutoovaid probleeme võib olla palju, peetakse LHS-i healoomuliseks ning ravile hästi alluvaks seisundiks.

Liigeste ja luudega seonduvad probleemid: mittepõletikulised lülisamba ja liigesvalud, alaseljavalud, alajäsemete liigesvalu, eriti põlveliigese eesosa valu, puusa- ja hüppeliigeste valu, sagedased skeleti-lihasüsteemi vigastused näiteks liigesnihestused, entesopaatiad, ülekoormusvigastused, meniski- ja lihasrebendidlampjalgsus, kasvuvalud iseloomulik liigest ümbritsevate pehmete kudede turse Võivad tekkida ägedad liigeste ja liigesümbriste traumad, näiteks sünoviittenosünoviitbursiit ning liigeskapsli, sidemete või lihaste rebestused, mis on eriti sagedased LHS-iga sportlaste hulgas.

Hüpermobiilsus

Lisaks skeleti-lihassüsteemi sümptomitele võivad esineda ka paresteesiad, väsimustunne, gripilaadsed sümptomid, üldine nõrkus ja halb enesetunne, unehäired, kohmakus ning koordinatsiooniraskused. Pehmete kudede vigastuste paranemine on aeglane ning kuna armkude sisaldab samuti kollageeni, võib paranemine olla mittetäielik. Kui liiges on ärritatud ja valulik, võib seda jahutada külmade mähistega.

Rahunenud olekus on liigest parem soojendada. Tänapäeval on olemas ka ravimeid, mis aeglustavad liigeste kulumist. Üheks selliseks on glükoosamiin. Neid ravimeid võid küsida oma arstilt. Kui liigesekulumus algab noorelt ja paljudes liigestes, jõuab see elu jooksul põhjustada suuri vaevusi. Liigeste endoproteesid tehisliigesed on peaaegu tervenisti kõrvaldanud osteoartroosist tingitud vaegurluse. Ulatuslikult levinud ja raskekujulise nahapsoriaasiga haigetest umbes pooltel on ka liigesepsoriaas.

Meestel ja naistel on seda ühepalju. Psoriaasi põhjust ei teata. Ei teata ka naha ja liigeste haigestumise seost. Psoriaasi haigestumist mõjutavad pärilikud, immunoloogilised ja keskkonnategurid. Pärilik kalduvus haigestuda nahapsoriaasi on sama tugev kui psoriaatilise lülisambapõletiku korral, kuid jäsemeliigeste psoriaasi seos pärilikkusega on nõrgem. Mõned nakkushaigused võivad psoriaasi vallandada.

Psoriaasi immunoloogilisi tagamaid tuntakse halvasti. Tavaliselt tekivad esmalt nahamuutused ja liigesevaevused lisanduvad aastate pärast. Kõige sagedam on põlve või mõne muu liigese turse, millele võib lisanduda jalakanna või Achilleuse kõõluse põletik, vahel ka terve sõrme või varba turse viinersõrm, viinervarvas.

On võimalik ka reumatoidartriidi-sarnane kõigi liigeste põletik. Kui haigel on pärilik lülisambapõletiku ohutegur HLA-B27, võib liigesepsoriaas areneda lülisambapõletikuks. Kõige iseloomulikum on otsmiste sõrmelülivaheliigeste põletik nendel sõrmedel ja varvastel, mille küüntel on psoriaas. Mõnikord on psoriaatilist nahalöövet nii vähe, et haige ei ole sellest üldse teadlik. Põletiku märgiks kiireneb sete ja tõuseb CRP, kuid veres puudub reumatoidfaktor. Siiski on põhjust tähele panna, et üks inimene st põeb üheaegselt nii psoriaasi kui reumatoidartriiti.

Siis võib haige veres olla ka reumatoidfaktor. Liigeste röntgenipiltidel nähakse umbes samasuguseid liigeseuurdeid erosioone nagu reumatoidartriidi puhul. Liigesepsoriaasile on iseloomulikud sõrmede ja varvaste otsmiste lülivaheliigeste suured kahjustused.

RAVI Oluline on nahapsoriaasi õige ravi, sest koos nahalööbe paranemisega paranevad sageli ka liigesed. Päiksevalgus ravib nahapsoriaasi ja ühtlasi leevendab ka liigesevaevusi.

Kerged liigesevalud ei vaja muud kui valuvaigistit. Kui liigesepsoriaas venib pikale, kasutatakse samu liigeseravimeid, mida ka reumatoidartriidi korral. Liigeseravimid ei ägesta psoriaasi, välja arvatud mõnikord hüdroksüklorokiin Plaquenil.

Metotreksaati Kui liigesed on haige parast tootamist psoriaasi raviks kasutatud tunduvalt kauem kui liigesepõletike raviks.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

See ravib mitte ainult liigeseid, vaid ka nahapsoriaasi. Raske nahalööbe korral kasutatakse retinoide ja tsüklosporiini ning need leevendavad ka liigesevaevusi. Turses liigeseid võib ravida kortikosteroidisüstidega ning hävinud liigeseid saab parandada lõikustega nagu ka reumatoidartriidi puhul.

Mõnikord on psoriartriit siiski raske haigus ja võib tuua kaasa liigeste suured kahjustused või lülisamba jäigastumise. Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb. Selle tagajärjena võib luu hõlpsasti murduda. Luuhõresus on levinum vanainimestel, kellel vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised suurendavad luumurdude ohtu.

Luumurrud sagenevad selgesti vanuse kasvades. Kuna üha rohkem inimesi elab kõrge eani, suureneb jätkuvalt hõresusmurdude sagedus. Osteoporoosi on sagedamini naistel kui meestel. Vananedes hakkavad siiski kõigil luud hõrenema.

Kui emal on olnud hõresusmurd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk. Suguhormoonide vähesus suurendab luuhõresuse ohtu. Kindel ohutegur on naistel ka lühike viljakusperiood kuupuhastused algavad hilja ja lõpevad vara.

Luude hõrenemist soodustavad ka kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, imendumishäire soolestikus, reumatoidartriit ja mõned ravimid, näiteks prednisoloon ja epilepsiaravimid.

Vaevused on tingitud luumurdudest. Hõresusmurrud on tavaliselt lülisambas, mille tõttu kehapikkus lüheneb ja selga tekib küür. Kõige raskemaks mureks on siiski reieluukaela murrud, kuna need vajavad peaaegu alati lõikusravi. Eestiski on reieluukaelamurdude sagedus suurenemas. Kui pikkus on lühenenud viis või enam sentimeetrit ja selg on küüru vajunud, on diagnoos peaaegu kindel ilma muude uuringuteta. Luukoe mineraalisisaldust mõõtvaid seadeldisi leidub mõnedes keskhaiglates ja tervisekeskustes.

Saadud tulemust võrreldakse noorte täiskasvanute keskmise luutiheduse vastavate väärtustega. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et luutiheduse vähenemine 2,5 standardhälvet alla Kui liigesed on haige parast tootamist täiskasvanute keskmise tähendab naistel osteoporoosi standardhälve e standarddeviatsioon SD on statistika mõiste.

Meestel on piiriks, mis määrab ravi alguse, kolm standardhälvet ja pidevalt steroidhormoone Kova poletik poolteist standardhälvet. Ka tavalistelt luude röntgenipiltidelt võib hinnata osteoporoosi, kui see on kaugele arenenud. Lülisambamurrud on röntgenipiltidel hästi näha.

Pikkade luude välimise kihi — plinkolluse — läbimõõdu mõõtmine on samuti hea, kuid töömahukas menetlus. Kandluus võib luutihedust mõõta ultraheliga. RAVI Luuhõresuse ravi on aeganõudev, sest luu kasvab aeglaselt. Ravi peetakse siiski põhjendatuks neil, kellel on hõresusmurd; kel luutihedus jätkuvalt langeb või kel on täheldatud eriti kiiret luuhõrenemist näiteks steroidravi tõttu.

Osteoporoosi ravisse kuulub ööpäevase D-vitamiini- ja kaltsiumivajaduse rahuldamine. Kaltsiumivajadus on umbes mg päevas; selle koguse saab kolmest klaasist piimast või hapupiimast keefirist. Ka juustu- ja kalatoidud on heaks kaltsiumiallikaks. D-vitamiini saab nii päiksevalgusest kui toidust. Kala ning väljas kasvanud seened on parimad D-vitamiini allikad.

Kui liigesed kuluvad

Viimastel aastatel on suurendatud vanuritele soovitatavat D-vitamiini ööpäevast annust, mis praegu on üle seitsmekümneaastastele ühikut päevas. Seda annust ei ole võimalik saada igapäevasest toidust, mistõttu vanuritele soovitatakse päevas lusikatäis kalamaksaõli või muid D-vitamiini sisaldavaid ravimeid.

Osteoporoosi ravimiseks on töötatud välja ravimid, mida peab tarvitama pikka aega. Need on ohutud, kuid suhteliselt kallid. On tähtis, et noored tüdrukud kasvataksid endale küllalt tihedad luud, millest vananedes on võimalik osa ilma luumurruohuta loovutada. Meetmed luuhõresuse ennetamiseks on järgmised:! Liigu korrapäraselt. Kõige mõjusam on luustikku koormav tegevus.

Ära liialt kõhnu. Priskete luud on tugevamad. Ole väljas päikse käes, nii saad rohkem D-vitamiini.

Söö metsaseeni ja kala. Söö piima ja juustu. Ära suitseta, kasuta kasinalt keedusoola. Joo kohvi asemel hästitõmmanud teed, saad luid tugevdavat fluoriidi. Östrogeenid naissuguhormoonid tõrjuvad hästi luuhõresust naistel pärast üleminekuaastaid.

Kui oled aastane või vanem, võta iga päev vähemalt sügisest kevadeni teelusikatäkalamaksaõli või D-vitamiini muul kujul. Vanuritele on võibolla kõige tähtsam: ära kuku! Kasuta puusakaitsmeid luumurdude vältimiseks. PODAGRA Podagra tekib, kui raskestilahustuvat kusihapet uraati koguneb verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks. Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikureaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks.

Me 40 laimu Vesanna spin valutab

Podagra on sagedam keskealistel meestel. Naistel seostub see enamasti kõrgvererõhutõve ravimitega või mõne muu haigusega.

Eestis on umbes podagrapõdejat. Podagra võib tekkida mitmel põhjusel. Diureetikumipodagra on tänapäeval sage. See on kõrgvererõhktõve ravis kasutatavate Sustamole aktiivne geel liigeste jaoks ehk kuseajatite kõrvaltoime. Toidu-podagra on tingitud ülesöömisest ja alkoholi, eriti õlle joomisest. Ainevahetuslik podagra on üldise ainevahetushäire üks avaldus, teised on ülekaalulisus, suhkurtõbi, vererasvade suur sisaldus ja kõrgvererõhktõbi.

Teisene e sekundaarne podagra on tingitud mõnest muust haigusest, näiteks neerutõvest, polütsüteemiast või psoriaasist. Ülikute podagra on tuttav ajaloost, kuna mõned riigimehed, kirikuvürstid ja teised kõrgesse ametisse tõusnud mehed hankisid endale podagra külluslike elukommetega.

Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad. Podagra võib tabada mis tahes liigest, kuid peamiselt neid, mis on rohkem koormatud. Podagrahoog võib olla väga äge, kuid enamasti on see üsna kergekujuline. On iseloomulik, et hoog algab järsku ja vaid ühest liigesest. Esimesed hood paranevad täiesti ära.

Ilma ravita võib podagra levida mitmesse liigesesse ja lõpuks põhjustada paljude liigeste raske Kui liigesed on haige parast tootamist ning invaliidsuse. Ravimata podagra kahjustab ka neerusid. Sõrmeliigeste artroos esineb palju sagedamini naistel kui meestel Naised töötavad kätega rohkem: nad teevad Kui liigesed on haige parast tootamist majapidamistöid, aiatöid, hooldavad lapsi ja vanureid.

Tihti teevad nad ka kutsetööd sõrmede või kätega. Samasugused sageli korduvad liigutused kulutavad kiiresti eemaldada turse kõhrekihi.

Sõrmede lõppliigeste kohale kasvavad sõlmekesed, mis vahetevahel punetavad ja on katsumisel valulikud. Liigesed muutuvad kangemaks ja jämedamaks. Osavust nõudvate tööde tegemisel osutuvad käed kohmakaks, esemed kipuvad käest kukkuma. Vaevuste leevendamiseks piisab sageli lihtsatest abinõudest.

Sõrmeliigeste säästmiseks tuleb vältida nende kestvamat tugevat painutamist lõikamine, haaramine, koorimine, pigistamine jt. Aiatööl jahedas mullas on soovitav kanda kummikinnaste sees puuvillaseid kindaid.

Käsi ei tohi pesta külma veega. Kasulik on jõudehetkil ühe käe sõrmedega masseerida teise käe sõrmede jämenenud liigeseid. Küünar- ja õlaliigesed haigestuvad samuti pidevalt korduvate, eriti aga jõuliste liigutuste kordamisest, nagu neid tehakse kaevamisel, raske triikrauaga pressimisel, asjade kõrgele tõstmisel või käsivarrel kandmisel nende edasitoimetamiseks jm.

Õlapiirkonna valusid tekitab tõstetud käsivartega töötamine. Niisugune sundasend tuleb ette remonditöödel, aias okste kärpimisel, isegi õmblusmasinaga või arvutiga töötamisel, kui laud on liiga kõrge või tool madal. Haigestunud õla- ja küünarliigeste valulikkus piirab igapäevaeluks vajalike liigutuste juuksekammimine, riietumine ulatust. Soovitatav on töötada nii, et õlavarred oleksid keha ligidal, kehast mitte kaugemal kui 30o.

Mida suurem on nurk keha ja õlavarre vahel, seda kõvemini surutakse rinnalihase kõõlusega nagu rihmaga kinni kätte suunduvad närvid ja veresooned. Ja sellest arenevadki haiguslikud muutused. Tarbeliigutuste tegemiseks ja raskuste kandmiseks ei või kasutada ainult üht, osavamat kätt, vaid tuleb aegsasti rakendada mõlemat.

Jalgade liigesed ja lülisammas selg saavad artroosist kannatada neil, kes on palju püstiasendis. Eeskätt ülekaalulistel, kellel on ju liigsed kilogrammid alati kanda. Keharaskust kandvate liigeste, jalaliigeste haigestumisel artroosi tekib nendes järjest lühema maa ärakäimisel valu. Seismisel või istumisel areneb liigestes rahuoleku kangestus, mis raskendab uuesti astuma hakkamist või istumast ülestõusmist. Puusaliigese artroosi süvenemisel muutub sukkade, sokkide ja jalatsite jalgatõmbamine puusaliigese liikuvuse ulatuse vähenemise tõttu raskendatuks või võimatuks.

Põlveliigese artroosi tekkimisest annab märku valu põlves trepist käimisel, eriti allaminekul, kui kogu keha raskus langeb korraks ühele jalale. Põlve- ja puusaliigese artroosi kujunemist soodustab oluliselt lampjalgsus jalgade telje ebaõige asendi tõttu, sellepärast peab jalatseis kasutama tallatugesid. Jalaliigeste artroosi ennetamiseks ja ka selle olemasolu puhul on soovitav vaheldada püstiseismist ja käimist istumise või, mis veelgi parem, lõdvestunult lamamisega. Raputavas bussis või trammis ei või püsti seista.

Siin lisandub keharaskuse koormusele veel rappumine või värisemine, mis toimib nagu koputamine või tagumine liigestele. Mitmete koduste tööde tegemisel, ka pliidi juures, saab istuda paraja kõrgusega kõrgemal taburetil, toetades jalgu istme jalgadevahelisele pulgale. Jalaliigeste valu puhul, jala koormuse vähendamiseks, ei maksaks häbeneda võtta toeks keppi. Jalgade korrasoleku tagamiseks peavad jalatsid olema parajad, mugavad, mõne sentimeetri kõrguse kontsaga, tugeva tallaga, kindlalt jalas ja seestpoolt jalavõlvi toetava kujuga.

Soovitatav on päeva jooksul kanda erineva kontsakõrgusega jalatseid ja toas või suvel käia paljajalu, et treenida labajalgade mitmeid lihasrühmi.

Lülisambas tabab artroos kõige sagedamini kaela- ja nimmeosa. Kaela pikaajaliselt liigselt ettepoole painutatud või kõveras asendis hoidmine põhjustab muutusi kaelalülides ja -lihastes. Sellest tekib kaelas pinge, kangus ja valu.

Winstrol valu liigestes Ravi haiguste liigestega

Lubatud piirväärtusi ületavate raskuste tõstmine ja teisaldamine mõjuvad kahjulikult kogu lihasluukonnale, kõige enam harilikult seljale. Kui seljalihased on nõrgad või selg juba kahjustatud, siis on eriti valus olla ettepoole kallutatud või kummardunud asendis, näiteks pesta valamu kohal, mida tuleks vältida. Nimme-ristluu valude üks olulisi põhjusi on ülemäärane seismine, eriti vales asendis. Seljavalude ennetamiseks ja leevendamiseks on väga oluline õige rüht ehk kehahoiak.

See tuleks omandada juba lapsepõlves, kuid seda õnnestub rohkem või vähem parandada ka hiljem. Õige rühiga seismisel: · pea on keskasendis ja nii, et lõug asub horisontaaltasapinnas või on lõuaots suunatud pisut allapoole; · õlaliigesed on pisut tahapoole lükatud, õlad pisut allapoole tõmmatud, kusjuures lülisamba rinnaosast kaob küür; · käsivarred on peaaegu vastu keha, randmed sirged; · kõhulihased on kokku tõmmatud nii, et kõht ei ole punnis ja selja poolt kaob liigne nimmenõgusus; · oluline on säilitada normaalne nimmenõgusus nii seistes kui ka istudes, sest siis võtab kogu selg õige kuju; · tuharalihased on kerges pinges nii, et tuharad on pisut üles tõstetud ja kokku surutud; · puuse- ja põlveliigesed on õige vähe painutatud, siis on jalalihased tasakaalustatud; · keha raskus peab langema võrdselt mõlemale jalale; · seismisel langeb keha raskus labajala välimisele servale, varbad on surutud vastu maad, labajalga toetavad lihased on pinges ja hoiavad labajala piki- ja ristvõlvi.

Selja tervisliku seisundi säilitamiseks tuleb ka istuda õiges asendis. Istumisel: · lülisammas selg sirge, mitte kõverdunud või küljele keeratud; · nurk keha ja reie, reie ja sääre, sääre ja labajala vahel olgu täisnurk või sellest pisut suurem; · säilitada lülisamba nimmenõgusus õigesti seadistatud tooli seljatoe abil või diivanil, tugitoolis mõne sentimeetri paksuse kõvema padja nimmepiirkonna taha asetamisega; · laua taga on vaatamiseks sobivaim kaela kaldenurk o. Täpse töö tegemisel ja lugemisel on eseme või teksti sobiv kaugus silmadest cm; · jalad olgu kõrvuti põrandale toetatud, mitte üks jalg teise põlvele tõstetud.

Hea rühi säilitamiseks või omandamiseks tuleb järjekindlalt tugevdada lihaseid, millest tähtsamad on selja- kõhu- turja- ja jalalihased. Raskem kandam tuleb jaotada kahe käe vahel enam-vähem võrdselt, et selga mitte ühele poole painutada ning õlga ega kätt välja venitada.

Veel parem on raskemaid asju käsikärukesel kohale toimetada. Magamise ajaks sobib seljale kõvavõitu siledapinnaline ase, millel lülisambale omased kõverused jäävad enam-vähem loomulikku asendisse. Soovitatav on lamada rohkem selili ning käe- ja jalaliigesed hoida peaaegu sirutatuina.

Mitte mingil juhul ei tohi hoida käsivarsi üle pea tõstetuina. Artroosi raviks soovitab arst vastavalt haigusnähtudele ravimeid, võimlemist, massaazi, elekterravi protseduure, operatsiooni või kuurortravi. Ka inimene ise saab end üsna Kui liigesed on haige parast tootamist aidata, nagu eespool juba erinevate liigeste artroosi puhul on selgitatud. Esimene ja üldine põhimõte on haigestunud liiges koormusest vabastada, seepärast, et artroos on "kulumise" haigus.

Tuleb mõtelda, missugused on liigese säästmiseks parim asend ja õigemad liigutused.

Mis seda põhjustab? Geneetilised häired mõjutavad sidekoe maatriksivalke, nagu näiteks kollageenielastiinifibrilliini ja tenastsiini.

Ei ole arukas, vaid täiesti kahjulik, tablettide sissevõtmisega kõrvaldada valu, mis on signaal haigusest, ja selle valuvaigistava toime all edasi pingutada. Liigeste liikuvust saab säilitada võimlemisega, mida raviasutuses õpetab ravivõimlemise spetsialist. Kodus tuleb harjutusi tingimata edasi teha. Raadio ja teleri juures ei või istuda kaua tõusmata ning käsi ja jalgu liigutamata, vaid nendega tuleb aeg-ajalt teha võimlemisharjutusi sirutusi, painutusi, ringe jm.

Jalgrattasõit on sport, mis vähendab koormust jalaliigestele ja hoiab neid liikuvaina. Kui jalaliigesed on veel korras, aitab lülisammast vormis hoida kiire käimine hea rühi ja pingutatud lihastega. Ravimid Liigeste poletik on väga sobiv soojas vees ujumine - keharaskus liigestele puudub ja liigutused on sujuvad.

Õhtune soe käe- ja jalavann või üldvann hariliku vee või ravitoimelise lisandiga leevendab valu ja soodustab uinumist. Hommikul tuleb veel soojas voodis selg ja liigesed rahulikult vabaks liigutada ja sirutada.

Alles siis tõusta ja alustada võimlemiskavaga. Kui üks neist ärritab liigselt nahka või ei ole muul põhjusel talutav või ei anna tulemusi, siis proovida teist.

Pakendatud mudast saab liigesele teha mudamähise. Eelnevalt tuleb arsti käest küsida, kas mudaravi parajasti sobib liigesele ja ega ole muid haigusi, mille puhul mudaravi teha ei tohi.

Liigeste õiges asendis hoidmiseks ja toetamiseks kasutatakse abivahendeid: tugesid orteeselülisamba toetamiseks tihedasti ümber keha hoiduvaid korsette, lampjalgsuse korral tallatugesid. Niisuguseid abivahendeid müüakse teatud kauplustes.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee on otsustanud tähistada Maailma Tervishoiuorganisatsioon kuulutas aastat liigesehaiguste kümmeaastakuks. Põhjuseks on vajadus juhtida tähelepanu olukorrale, et umbes pooled üle 60 aasta vanustest inimestest kannatavad luu- ja liigeste haiguste all. Neile lisanduvad veel liiklusõnnetustes lihasluukonna vigastusi saanud isikud, kelle arv arenenud maades pidevalt kasvab.

Kui müügilolevad ei sobi, saab tellida individuaalseid Tartu Ortopeedilisest Rehabilitatsioonikeskusest pensionäridele soodushinnaga. Reumatoidartriit Levimus. Reumatoidartriit on üks raskem, rohkesti liikumishäireid põhjustav, periooditi ägenev krooniline liigesehaigus.

Haigus võib alata igas eas, noorukist vanurini, kõige sagedamini siiski keskeas. Reumatoidartriidi nähud ilmuvad enamasti mõni nädal pärast grippi, angiini, keskkõrva- põskkoopa- hamba- sapipõie- või muu elundi põletikku.

Tuleb ka ette, et reumatoidartriit järgneb artroosile või podagrale. Osal juhtudel ei saa haiguse algust seostada eelneva või olemasoleva põletikuga. Haiguse tekkepõhjused ei ole veel täiesti selged, kuid kindlaks on tehtud selle haiguse arenemisega seotud immuunsuse vastupanuvõime haigustele muutused. On teada ka pärilikkuse küllalt suur osatähtsus reumatoidartriiti haigestumisel.

Eeldused haigestumiseks loob pikemaajaline niiskes ja külmas keskkonnas töötamine või viibimine. Reumatoidartriit on üldhaigus, mille puhul tulevad esiplaanile käe- ja jalaliigeste põletikud. Haiguse algus võib olla küllaltki ebamääraste üldnähtudega, nagu väsimus ja väike palavik. Siiski hakkab enamik haigestujaid tundma hommikuti kogu keha või mõne liigese kangestust, mis liigutamisel ei möödu kiiresti.

Liigesed hakkavad valutama eriti hommikupoolsel öölpaistetama ja edaspidi moonduma. Haigus võib kahjustada ka siseelundeid. Reumatoidartriidi ravi on pikaajaline ja võib, olenevalt haiguse kulust, kesta pidevalt aastaid. Sageli alustatakse ravi haiglas, et võimalikult täielikult kindlaks teha haige seisund, vastavalt sellele määrata ravimid ja jälgida, kuidas need hakkavad toimima.

Peale ravimite kasutatakse veel ka massaazi, võimlemist, elekterravi, kirurgilise ja ortopeedilise ravi meetodeid ning sanatoorset ravi. Haiguse kahtluse korral tuleb kohe arsti juurde minna, et läbivaatuse ja uuringute abil selgitada diagnoos.

Varasel ja õigel ravil on haiguse edaspidise soodsama kulu suhtes oluline tähtsus. Haige enesepoolne panus ravimisel on ravimite täpne, eeskirjale vastav tarvitamine, et ravitulemus oleks parim ja suhteliselt tugevatoimeliste ravimite häirivaid kõrvalnähte vähem.

Haigel tuleb püüda igati vältida külmetushaigusi ja kõigi elundite põletikke, millele peaaegu alati järgneb reumatoidartriidi ägenemine.

Iga ägenemine halvendab liigeste seisundit. Tuleb hoiduda kokkupuutest külma veega ja viibimisest külmas ning niiskes ruumis. Haigestunud liigesed kipuvad vahel üsna varakult painutusseisus kokku tõmbuma ja moonduma.

Eaka inimese kõige sagedasem haigus on osteoartroos

Erakordselt oluline on ravivõimlemine liigeste liikuvuse säilitamiseks ja moondumise pidurdamiseks. Alati ainult võimlemisest ei piisa ja appi tuleb võtta ka asendiravi liigeste moondumise ärahoidmiseks. Ööseks või puhketundideks asetatakse liigestele, mis tõmbuvad painutusseisu või muusse valesse asendisse, kergesti kinnitatav ja äravõetav spetsiaalne lahas. Niisugust lahast tuleb kasutada järjekindlalt igal öösel ja kaua aega, näiteks sõrmede ja randmeliigese õige asendi säilitamiseks, moondumise ärahoidmiseks aastat järjest.

Põlveliigeste painutusseisu, kõveraks jäämise vältimiseks tuleb lamada kushetil kõhuli, labajalad üle selle otsa, nii on need venitavaks raskuseks.

valu vasaku kae kuunarnukis kui ravida Mida teha liigeste liigestega

Seda tuleb teha veerand tundi mitu korda päevas. Isegi siis, kui põlv on juba painutusseisu tõmbunud, on selle meetodiga edu saavutatud, rakendades seda iga päev aasta vältel. Selili lamamisel ei tohi panna ei patja ega riiderulli põlvede alla toetamiseks valu vastu, sest põlved jäävad siis kõveraks. Reumatoidartriiti põdejal on peaaegu alati väsimustunne, mistõttu ta tahab sageli lamada, seda ka haiguse ägenemishoogude vaheajal.

Lülisamba moondumise ennetamiseks peab ta puhkama ja magama kõvavõitu tasasel, lohkudeta voodil või kushetil, madal padi pea all.