Inimeste ravi uhisel on, Uuest aastast saavad sõeluuringule ka ravikindlustamata inimesed

Erinevad tervishoiusüsteemid on kokku leppinud väga täpsed reeglid, mille alusel nad otsustavad, mida tervishoius prioriteediks seada, milliseid teenuseid pakkuda ja millise hinnaga. Jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse Rääkige perearstile: mis on peamine probleem, mille tõttu pöördute arsti vastuvõtule?

Haigekassa hüvitatavate tervishoiuteenuste loetelu on kinnitatud vabariigi valitsuse määrusega. Loetelu uuendatakse igal aastal. Ravikindlustus katab enamiku meditsiiniga seotud kuludest. Teatud teenuste puhul on patsiendil ka omaosalus, mis tähendab, et mingi osa teenusest tuleb patsiendil endal maksta.

Inimeste ravi uhisel on

Omaosaluse alla kuuluvad näiteks visiidi- ja voodipäevatasud. Samuti ei kaeta ravikindlustuse eelarvest kõiki võimalikke tervishoiuteenuseid, vaid ainult neid, mis on kirjas tervishoiuteenuste loetelus ja inimesele meditsiiniliselt näidustatud. Veel tuleb silmas pidada, et haigekassa hüvitab vaid need tervishoiuteenused, mille osutamise osas on raviasutusega sõlmitud leping.

Lepingu sõlmimisel tekib raviasutusel õigus haigekassa kindlustusraha eest kindlustatud inimesi ravida ning vastav teave peab kõigile patsientidele ka nähtavas kohas olema. Teisalt tekivad haigekassa lepinguga ka raviasutusele kohustused pidada kinni kokku lepitud ravijärjekordade pikkusest, osutada tervishoiuteenuseid rahvusvahelistele kvaliteedistandarditele vastavalt jm.

Põhinavigatsioon

Sellest tasutakse tervishoiuasutustega sõlmitud lepingute alusel kindlustatutele osutatud raviteenused ja terviseuuringud. Kõik ravikindlustusmakse eest saadavad erinevad teenused on kaasatud nn ravipaketti, mille haigekassa hüvitab. Vahel eeldavad inimesed ekslikult, et ravikindlustus katab kõik meditsiiniga seonduvad kulud. Suurema osa tervishoiuteenuseid hüvitab haigekassa täies ulatuses, kuid mõnede teenuste ja ravimite eest tuleb osaliselt tasuda ka patsiendil. Kindlustatu eest osaliselt või täielikult hüvitatavad teenused on: Raviteenuste osaline või täielik tasumine tervishoiuasutusele, sealhulgas arsti või õe vastuvõtt, uuringud, raviprotseduurid, ennetavad tegevused, operatsioonid jmt Soodsamate ravimite võimaldamine kindlustatule ehk hüvitised apteekidele soodusravimite eest vaata ka soodusravimite lehte Meditsiiniseadmete hüvitamine - näiteks glükomeetri testribad, operatsiooniaegselt või -järgselt paigaldatavad meditsiiniseadmed jne.

Täpne loetelu on meditsiiniseadmete lehel Rahalised hüvitised kindlustatule - ajutise töövõimetuse hüvitishambaproteeside hüvitis eakatele jms. Terviseedendus - näiteks vähiennetuseks tehtavate sõeluuringute rahastamine.

Inimeste ravi uhisel on

Ravikindlustust saab iseloomustada kahe mõõtme kaudu: Kindlustuspaketi ulatus näitab, kui paljusid teenuseid jm hüvesid haigekassa rahastab teenuste loetelu. Kindlustuspaketi sügavus selgitab, mil määral teenused ja hüved haigekassa poolt kaetakse kui palju haigekassa teenuse eest tasub. Mille eest täpselt ja kui suures ulatuses haigekassa mitterahalisi hüvitisi maksab, on ära määratud kolmes õigusaktis, millest kõige olulisem on tervishoiuteenuste loetelu.

Haigekassa ja raviasutused Haigekassa eelarve koosneb peamiselt sotsiaalmaksu ravikindlustuse osast.

Alexandra Saarniitreporter Rinnavähi ülemaailmse sümboli roosa lint. Muudatuse eesmärk on kaasata uuringusse võimalikult palju inimesi, sest varakult avastatud vähk on ravitav. Eestis pakutakse riigi rahastusel täiskasvanud elanikonnale kolme olulist vähi sõeluuringut, emakakaela,- rinna- ja jämesoolevähi sõeluuring. Sõeluuringule on igal aastal kutsutud kindlal aastal sündinud mehed ja naised.

Seda kasutatakse valdavas osas kindlustatute raviteenuste ja ravimite eest tasumiseks. Haigekassas kindlustatud inimese raviteenuste eest tasub haigekassa raviasutusele lepingu alusel. Kitty Kubo innovatsioonijuht, Eesti Haigekassa Olgugi, et insuldipatsiendid saavad Eestis väga head aktiivravi, ilmnevad raviteekonnal mitmed takistused, mille ületamiseks otsitakse koostöös lahendusi. Igal aastal saab Eestis ligi inimest isheemilise insuldi ehk ajuinfarkti.

Haiguse tagajärjed on tõsised ja lõppevad tihti halvatuse või surmaga.

Language switcher

Hetkest, mil inimesel ilmnevad insuldi sümptomid, alustab ta teekonda, kus kohtub erinevate inimestega alates kiirabitöötajast ja neuroloogist kuni taastusravispetsialistide ja sotsiaaltöötajani. Kokkupuudetele tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis toimetavate inimestega lisaks ollakse eri paikades, nagu haigla, kodu ning võib-olla ka hooldekodu. Raviteekonnal tuleb lähtuda patsiendist Iga inimese raviteekond on ainulaadne — on ootamist, teadmatust ja hirmu muutunud elukorralduse ees.

Raviteekond on patsiendi ja tema lähedaste vaatenurgast hoopis teistsugune kui näiteks arsti või õe omast.

Inimeste ravi uhisel on

Lähenedes raviteekonnale just patsiendi vaatenurgast, on võimalik muuta tervishoidu inimkesksemaks. Insuldi saanud inimese aktiivravi Eestis on maailmatasemel. Paraku ilmnevad edasisel raviteekonnal mitmed takistused.

Patsientidele ja lähedastele tundub süsteem keeruline ja killustunud ning neil puudub ülevaade raviteekonnast ja selle võimalustest. Milliseid teenuseid ja mis alustel on võimalik saada? Mis saab pärast haiglast kojuminekut? Kellel ja mis tingimustel on õigus saada taastusravi või abivahendeid? Mis saab inimesest, kui ta arstiabi enam ei vaja, kuid ka kodus üksi hakkama ei saa? Inimene ootab vastuseid kõigile neile küsimustele.

Seejuures on oluline, et see toimuks inimlikult suheldes ja arusaadaval moel.

Insuldipatsiendi raviteekond muutub sujuvamaks

Insuldi raviteekonna läbivad koos patsiendiga ka tema lähedased. Ometi ei arvestata piisavalt nende vajadustega, ei pakuta neile eraldi teenuseid ega kaasata süsteemselt teraapiatesse. Üks suur murekoht on lähedaste suurenenud hoolduskoormus: kes hakkab insuldipatsienti iga päev kodus vaatamas käima või võtab lähedase enda juurde, kas peab hoopis otsima koha hooldekodus? Lähedaste toetus on taastumisel ülioluline, ilma selleta jääb inimene suurema tõenäosusega isolatsiooni ning vajalike teenusteta.

Insuldipatsient vajab aktiivravist enamat Sageli ei liigu info eri asutuste vahel piisavalt ja ka koostöö on kesine, näiteks ei saa perearst teavitust, et tema patsient on saanud insuldi ning sattunud haiglasse. Haigusnähud Mälu halvenemine on Alzheimeri tõve sagedaseim esimene tunnus. Esialgu võib Inimeste ravi uhisel on raske seda eristada normaalse vananemisega seotud mälu halvenemisest nt raskused nimede ja nägude meenutamisel.

Haigestumisel hakatakse unustama pisiasju: kaotatakse võtmeid ja dokumente, kodust väljudes unustatakse uks lukustamata, toitu valmistades jääb pott pliidile või gaasikraan lahti, juba ammustest aegadest osatud toiduretseptid lähevad valmistamisel sassi ning toidu maitse ei ole endine, majapidamisega seotud parandused ei õnnestu jne vt joonis 1.

Kõrgema haridustasemega ja vaimse töö tegijatel võivad esimesed haigusnähud avalduda hiljem, kuna nende aju tuleb muutustega kauem toime. Haiguse avaldumine on igal inimesel individuaalne. Mõnel võib haiguse varases järgus olla raskusi sõnade leidmisega, nägude ja esemete äratundmisega, tuttavas kohas õige tee leidmisega, arutlusvõimega ja otsuste tegemisega ning mäluhäire võib avalduda hiljem. Joonis 1.

Alzheimeri tõvega seotud muutused Haigusnähtude tõsiduse järgi võib haiguse kulu jagada perioodideks: haiguse algul esineb kerge dementsus, edasi areneb mõõdukas mäluhäire ning haiguse hilisel perioodil on tegemist raske dementsusega vt lisa 1.

Haiguse alguses märkavad inimesed sageli oma probleeme ka ise. Sellel perioodil võib inimene oma seisundist aru saada, ta võib ise abi otsida ja enamiku oma igapäevatoimingutega hakkama saada. See periood peaks olema haiguse diagnoosimiseks parim aeg. Mäluhäire ja unustamise süvenemisel räägitakse pidevalt sama juttu, küsitakse samu küsimusi korduvalt, unustatakse vastused küsimustele, unustatakse tähtpäevi, oma lubadusi ja kohustusi näiteks arvete maksmine.

Poodi minnes unustatakse vajalikud asjad ostmata. Võib juhtuda, et inimene hakkab rahaga hooletult ümber käima ja ostab mittevajalikke asju vajalike asemel. Koduste tööde tegemise oskus väheneb ja tööd võtavad kauem aega näiteks toidu valmistamine, koristamine, parandus- ja ehitustööde tegemine, pesu pesemine muutuvad keerulisemaks, käsitöö kvaliteet halveneb ning tehtu muutub järk-järgult lihtsamaks. Ei suudeta uusi tegevusi ära õppida nt uue telefoni kasutamine, uue ukseluku avamine jne.

Sageli Sigade liigeste maiustused ükskõiksus ja huvipuudus, ei koristata kodu ega käida sõpradel külas.

Traveling on M2 Motorway China new silk road

Väheneb enese eest hoolitsemine — varem sätitud soeng ja maitsekalt valitud riietus muutub järjest lohakamaks. Võib juhtuda, et inimene üritab esialgu oma probleeme teiste eest varjata.

Inimeste ravi uhisel on

Haiguse arenedes vähenevad kriitika ja tähelepanuvõime veelgi ning mäluhäire on oluliselt rohkem väljendunud. Alzheimeri tõvega inimesed unustavad ära kuupäeva, nädalapäeva ja aasta, unustavad ära oma aadressi ja koha, kus nad parasjagu asuvad.

Enamasti haiged ei märka enda ümber ega endaga toimuvaid muutusi, kuigi vahel võib olla ka selgemaid hetki, kus arusaamine on parem. Tekivad raskused tuttavate inimeste, esemete ja kohtade äratundmisega. Eksitakse ära tuttavates kohtades. Uute olukordadega hakkamasaamine halveneb, tekib ärevus.

Igapäevaste tegevustega toimetulek muutub järjest keerulisemaks ja aeganõudvamaks nt arvete maksmine ja toimingud rahaga, söögi valmistamine, riietumine, söömine, tualetis käimine. Tekkida võivad psüühika- ja käitumishäired kahtlustamine, asjade peitmine, hõikumine, agressiivsus.

Eesti Haigekassa Juhendi rekvisiidid, võtmesõnad Otsingusõnad: patsiendijuhend, Alzheimeri tõbi, Alzheimeri tõve diagnostika, Alzheimeri tõve ravi, mäluhäire, dementsus, mis on dementsus, dementsuse tunnused, dementsuse diagnostika, dementsuse ravi, dementse hooldamine, dementse hooldus. Patsiendijuhendi eesmärgiks on tõsta Alzheimeri tõvega inimeste ja nende lähedaste teadlikkust seisundi põhjustest ning seisundiga toimetulekust.

Tasapisi väheneb lähedaste ära tundmise võime. Ööpäevarütm häirub, kujunevad unehäired. Sageli on inimene aktiivsem õhtuti ja öösiti, mil hõigub ja eksleb. Haiguse hilises staadiumis on inimese kõnelemise ning kõnest arusaamise võime niivõrd kahjustunud, et ta ei suuda end väljendada ega ka teiste inimeste jutust aru saada.

Riik hakkab rahastama ravikindlustamata inimeste sõeluuringuid

Seda olulisemaks muutub lähedaste mittesõnaline suhtlus — hääletoon, näoilme, žestid. Inimese kõik oskused kaovad ja ta ei oska enam voodist välja tulla, end riidesse panna, kõndida, tualetis käia ega süüa.

Diagnoosimine Mälu ja vaimsete võimete ning varasemate oskuste halvenemisel on soovitatav esmalt pöörduda perearsti poole vt joonis 2. Võimalusel tuleks haigel arsti juurde minna koos lähedasega, kes aitab muutusi kirjeldada kõrvalseisja pilguga, mis on abiks diagnoosi kinnitamisel. Haige ise võib mõnda probleemi alahinnata või sellest rääkimise unustada. Arst võib paluda lähedasel täita küsimustiku patsiendi käitumise ja igapäevategevuste kohta viimase kuue kuu jooksul.

Külasta ka

Rääkige perearstile: mis on peamine probleem, mille tõttu pöördute arsti vastuvõtule? Perearst hindab mäluhäiret testi abil nt vaimse seisundi lühiuuringuga, ingl Mini Mental State Examination. Testiga hinnatakse inimese orienteerumist ajas ja ruumis, samuti tähelepanu, mälu ning ülesanneteks vajalike tegevuste planeerimise oskust. Maksimaalne punktide arv testis on 30, dementsusele viitab skoor 24 või alla selle. Tulemuste tõlgendamisel võtab arst arvesse patsiendi haridustaset, keeleoskust ja teisi testi sooritamist mõjutavaid tegureid nt halvenenud nägemine ja kuulmine.

Testi abil saab eristada dementsuse raskusastmeid kerge, keskmine, raske vt lisa 1.

Inimeste ravi uhisel on

Ainult testi tulemusest Alzheimeri tõve diagnoosimiseks ei piisa. Samuti ei anna test informatsiooni mäluhäire põhjuse kohta. Selleks on vaja lisauuringuid. Vereanalüüsi abil saab lisaks uurida, kas mäluprobleemi põhjuseks võib olla mõni haigus nagu kilpnäärme alatalitlus, kehvveresus aneemiavitamiinide vaegus, nakkushaigus nt borrelioos, süüfilis, HIV jt. Nimetatud haigusi korralikult ravides võivad mäluhäired suuremal või vähemal määral taanduda.

Vajadusel suunab perearst patsiendi mäluhäiretega tegeleva spetsialisti vastuvõtule neuroloog, psühhiaater, geriaater.

Alzheimeri tõve kahtlusega haigetele tehakse pea kuvamisuuring kompuutertomograafia või magnetresonantstomograafiaet välistada teised ajuhaigused nt ajukasvaja, krooniline verevalum, vesipea. Kui diagnoos jääb ebaselgeks, võib arst suunata patsiendi neuropsühholoogilisele uuringule, mida teeb kliiniline psühholoog.

Uuringu käigus tehtud testid aitavad kindlaks teha erinevaid mäluhäirete tüüpe. Salv osteokondrose inimesed uuring annab häid tulemusi varase alguse ja kerge dementsussündroomiga patsientide puhul, hilisemas staadiumis haigete jaoks võivad testid olla liiga koormavad.

Joonis 2. Patsiendi koostöö eri valdkondade spetsialistidega Alzheimeri tõve ravi aeglustab haiguse kulgu. Mida varem haigus avastatakse ja raviga alustatakse, seda kauem säilib haigel võime igapäevategevustega toime tulla. Nii jääb lähedastele ja abistajatele rohkem aega, et kohandada muutuvat elukorraldust ja läbi mõelda olulised küsimused, mis elu lõpu lähenedes paratamatult tekivad.

Alzheimeri tõbi kulgeb aeglaselt süvenedes. Haiguse hilis- staadium kujuneb välja keskmiselt viie kuni kümne aastaga. Seda peetakse elu lõpu staadiumiks, mida ei ole võimalik ravida ja mida ei peeta eetiliseks pikendada erinevate meditsiiniliste protseduuridega. Alzheimeri tõve ennetamine Inimeste ravi uhisel on haiguse tekkimise põhjused on ebaselged, siis ei saa tõbe ennetada. Mitmekülgne tervislik toit, mõõdukas kehaline aktiivsus, sotsiaalne suhtlus, vaimne töö ja harrastused nt teater, ristsõnade lahendamine, tantsimine, kalastamine, matkamine, reisimine, seenelkäik jne mõjuvad vaimsele ja füüsilisele tervisele hästi ning aitavad vähendada Alzheimeri tõve tekkeriski.