Erialad valu liigeste valu,

Esimene sümptom on tavaliselt ikka liigesvalu. Reumatoloogi konsultatsioonile tuleks pöörduda, kui esinevad liigeste tursed ja valud, ebaselged nahalööbed või palavikud ja alaseljavalu. Sõrmede vahele peaks jääma umbes 1—2 cm vahemaa. Võidakse määrata ka mitu ravimit korraga kombineeritud ravi.

Võimalikud uuringud alalõualiigeste haiguslike seisundite diagnoosimiseks: röntgenuuring lahtise ja kinnise suuga, et näha liigese asendit ja hammaskonda; kompuutertomograafia ehk KT uuring, et hinnata liigeste luulisi struktuure; magnetresonantstomograafia ehk MRT uuring, et näha liigesest tervikpilti; diagnostiline närviblokaad, mis aitab selgitada, kas valu on tingitud liigesest või lihastest; vereanalüüs, et välistada teiste haiguste olemasolu; artroskoopiline uuring — kirurgiline protseduur, mille käigus vaadeldakse liigeseõõnt spetsiaalse optilise instrumendi — atroskoobiga.

Arthroosi blokaadi ravi Puha harjade psuhhosomatics

Ravimeetodid Sooja- või külmaravi. Kasutage valulikus piirkonnas sooja- või külmaravi, sõltuvalt sellest, kumb tundub valu leevendavat. Sooja- või külmaraviks võib kasutada apteegis müüdavaid sooja- või külmaravi kotte või käepäraseid koduseid vahendeid.

Kodustest vahenditest võib soojaravina kasutada mikrolaineahjus soojendatud märga käterätikut, mis keeratakse ümber kuuma veepudeli, et soojus säiliks kauem.

Valulikku piirkonda võib soojendada 20 minutit ja protseduuri tehakse paar korda päevas. Valuliku piirkonna jahutamiseks võib külmaravina kasutada puuvillase riide sisse keeratud jääd või jääkotti, mida võib korraga hoida mitte kauem kui 10 minutit paar korda päevas. Kasutage apteegist saadavaid mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, et vähendada valu ja põletikku antud piirkonnas.

Ortodontiline ravi. Hambumushäirete korral pöörduge hambumuse korrigeerimiseks ortodonti poole. Hammaste puudumise korral pöörduge proteesi saamiseks hambaarsti poole.

Kirurgiline ravi.

Kasutatakse artrotsenteesi ehk liigesepunktsiooni, mille käigus loputatakse liigeseõõs põletikuelementidest ja mikrokristallidest ning süsitakse ravimeid lõualiigesesse.

Artrotsenteesi järgselt alaneb alalõualiigesesisene rõhk ning alalõualuuliigese disk asetub normaalsesse asendisse liigeskapsli venitamise tagajärjel. Kasutatakse alalõualiigeste harjutusi, mille eesmärk on tugevdada lõualuulihaseid, et saavutada normaalne lõua asend nii kinnise kui ka avatud suuga.

Ravi tõhustamisega ja koondamisega suurtesse keskustesse on saavutatud väga häid tulemusi. Näiteks Soomes on liigesepõletikust tingitud amüloidoos täielikult kadunud ning vähenenud on juveniilsest artriidist tingitud enneaegsed surmad. Püsiv vaegurlus on jäänud haruldaseks.

terav reumaatiline liigesevalu Kui uhine on haiget loualuu

Tänapäeval on ka raskesti haigestunutest suurem osa töövõimeline ja suudab iseseisvalt toime tulla. Kõige sagedamini esineb see suurvarvaste tüviliigestes, sõrmede lülivaheliigestes ja lülisambaliigestes, kuid suuremaid tervisemuresid põhjustab osteoartroos puusaliigeses koksartroos e puusaliigese kulumus ja põlveliigeses gonartroos e põlveliigese kulumus.

Vanemas eas leitakse artroosi peaaegu kõigil, kuid vaid väiksele osale põhjustab see raskeid vaevusi. Kui elanikkonna keskmine vanus suureneb, suureneb ka artroosihaigete arv. Aasta-aastalt tehakse põlve- ja puusaliigese artroosi haigetele üha rohkem tehisliigeste paigaldamise lõikusi.

Liigesekulumuse ohutegurid on kõrge iga, raske töö või liigeseid raskelt koormav sport, liigne kehakaal, liigeste vigastused ja pärilik soodumus. Liigese kulumine algab liigestuvat luupinda katva sileda kõhre vigastustest suure koormuse tagajärjel. Liigesekõhr hakkab aegamööda narmendama, lagunema ja õhenema, haigestunud liigese kõhre alla ja kõrvale hakkab liigese toestamiseks kasvama täiendav luukude, mis moodustab artroosile iseloomulikke sõlmi ja kühme liigeste ümber ning vähendab liigese liikuvust, põhjustades ühtlasi valu.

Need sõlmed on röntgenipiltidel nähtavad iseloomulike ogadena mida nimetatakse osteofüütideks. Kui kahjustatud liigest liigutatakse ja koormatakse, tekib liigest ümbritseva kesta ärritus ja mehhaanilisele ärritusele järgneb põletikureaktsioon. Haige tunneb seda valuna, vahel on ka turset ja punetust. Põletik põhjustab mitte ainult vaevusi, vaid ka liigese kiiremat kulumist.

Polve valutab ravi Sulgeb ja allergia

Põlvevalu on tunda esmalt trepist laskudes, hiljem ka tõustes. Põlved võivad vajuda väljapoole — kujunevad rangjalad. Sõrmeliigeste kohale tekivad suured artroosisõlmed. Haiguse edenedes kõhrekiht hävib ja luupinnad paljanduvad, põhjustades liigutustel vastastikku hõõrudes kaugemalegi kostvat kriginat.

Liigesekulumus areneb aeglaselt aastate jooksul. Vaevused sõltuvad sellest, millised liigesed haigestuvad. Lülisamba kaela- ja seljaosas võivad aheneda lülidevahelised luulised avaused, kust väljuvad närvijuured, mille tagajärjeks on kätesse ja jalgadesse kiirguv valu. Puusade ja põlvede artroos häirib käimist ja teeb vahel suurt valu. Sõrmeliigeste kulumus muudab käe kohmakaks ning liigutustel valuhellaks.

Arst paneb diagnoosi haigustunnuste ja vajaduse korral röntgenipiltide alusel. Vereproovid on korras. RAVI Osteoartroosi ei ole võimalik välja ravida.

Hoidke oiget liigendust Kuidas hoiatada artriidi sorme kaed

Valu leevendatakse valu- ja põletikuravimitega. Kui liiges on pärast koormust ärritatud ja turses, võib arst sellesse süstida steroidhormooni.

Rasket ja valulikku puusa- ja põlveliigeste artroosi ravitakse tänapäeval tehisliigeste paigaldamisega. Koduste vahenditega võid liigesekulumust ravida nii, et väldid haige liigese liigset koormamist: kasutad liikudes tugikeppi või tugiraami, pigem istud kui seisad, ei kanna raskusi, vähendad liigset kehakaalu.

Ravivõimlemine säilitab liigeste liikuvust.

Valu ja klikkide koigis liigestes Atlantosoe artroosi ravi

Eriti tähtis on põlvede sirutamine. Põlvesirutust võib teha toolil istudes. Kui see on valus, võib põlvi sirutada selili lamades, padi põlvede all. Põlvede painutamisvõime säilib tavaliselt hästi, kuid artroos piirab just sirutust. Kui liiges on ärritatud ja valulik, võib seda jahutada külmade mähistega. Rahunenud olekus on liigest parem soojendada.

Tänapäeval on olemas ka ravimeid, mis aeglustavad liigeste kulumist. Üheks selliseks on glükoosamiin.

Miks päkad valutavad ja kust abi saab?

Neid ravimeid võid küsida oma arstilt. Kui liigesekulumus algab noorelt ja paljudes liigestes, jõuab see elu jooksul põhjustada suuri vaevusi. Liigeste endoproteesid tehisliigesed on peaaegu tervenisti kõrvaldanud osteoartroosist tingitud vaegurluse.

Ulatuslikult levinud ja raskekujulise nahapsoriaasiga haigetest umbes pooltel on ka liigesepsoriaas. Meestel ja naistel on seda ühepalju. Psoriaasi põhjust ei teata. Ei teata ka naha ja liigeste haigestumise seost.

Psoriaasi haigestumist mõjutavad pärilikud, immunoloogilised ja keskkonnategurid. Pärilik kalduvus haigestuda nahapsoriaasi on sama tugev kui psoriaatilise lülisambapõletiku korral, kuid jäsemeliigeste psoriaasi seos pärilikkusega on nõrgem.

Mõned nakkushaigused võivad psoriaasi vallandada. Psoriaasi immunoloogilisi tagamaid tuntakse halvasti. Tavaliselt tekivad esmalt nahamuutused ja liigesevaevused lisanduvad aastate pärast. Kõige sagedam on põlve või mõne muu liigese turse, millele võib lisanduda jalakanna või Achilleuse kõõluse põletik, vahel ka terve sõrme või varba turse viinersõrm, viinervarvas.

On võimalik ka reumatoidartriidi-sarnane kõigi liigeste põletik. Kui haigel on pärilik lülisambapõletiku ohutegur HLA-B27, võib liigesepsoriaas areneda lülisambapõletikuks. Kõige iseloomulikum on otsmiste sõrmelülivaheliigeste põletik nendel sõrmedel ja varvastel, mille küüntel on psoriaas.

Mõnikord on psoriaatilist nahalöövet nii vähe, et haige ei ole sellest üldse teadlik. Põletiku märgiks kiireneb sete ja tõuseb CRP, kuid veres puudub reumatoidfaktor. Siiski on põhjust tähele panna, et üks inimene st põeb üheaegselt nii psoriaasi kui reumatoidartriiti.

Siis võib haige veres olla ka reumatoidfaktor. Liigeste röntgenipiltidel nähakse umbes samasuguseid liigeseuurdeid erosioone nagu reumatoidartriidi puhul.

Liigesepsoriaasile on iseloomulikud sõrmede ja varvaste otsmiste lülivaheliigeste suured kahjustused. RAVI Oluline on nahapsoriaasi õige ravi, sest koos nahalööbe paranemisega paranevad sageli ka liigesed. Päiksevalgus ravib nahapsoriaasi ja ühtlasi leevendab ka liigesevaevusi. Kerged liigesevalud ei vaja muud kui valuvaigistit. Kui liigesepsoriaas venib pikale, kasutatakse samu liigeseravimeid, mida ka reumatoidartriidi korral.

Liigeseravimid ei ägesta psoriaasi, välja arvatud mõnikord hüdroksüklorokiin Plaquenil.

Küünarliigese valu

Metotreksaati on psoriaasi raviks kasutatud tunduvalt kauem kui liigesepõletike raviks. See ravib mitte ainult liigeseid, vaid ka nahapsoriaasi. Raske nahalööbe korral kasutatakse retinoide ja tsüklosporiini ning need leevendavad ka liigesevaevusi. Turses liigeseid võib ravida kortikosteroidisüstidega ning hävinud liigeseid saab parandada lõikustega nagu ka reumatoidartriidi puhul.

Mõnikord on psoriartriit siiski raske haigus ja võib tuua kaasa liigeste suured kahjustused või lülisamba jäigastumise. Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb. Selle tagajärjena võib luu hõlpsasti murduda. Luuhõresus on levinum vanainimestel, kellel vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised suurendavad luumurdude ohtu. Luumurrud sagenevad selgesti vanuse kasvades. Kuna üha rohkem inimesi Valu jalgade toetab kõrge eani, suureneb jätkuvalt hõresusmurdude sagedus.

Osteoporoosi on sagedamini naistel kui meestel. Vananedes hakkavad siiski kõigil luud hõrenema. Autoimmuunse põletiku vallandumiseks ei piisa tavaliselt ühest põhjusest, vajalik on mitme riskifaktori koosmõju — geneetiline eelsoodumus, sugu, iga, kaasuvad muud haigused-infektsioonid, samuti keskkonnategurid.

Naised põevad autoimmuunseid reumaatilisi haigusi sagedamini kui mehed, seega mängivad haiguse kujunemises rolli naissuguhormoonid. Oluline riskifaktor on ka elulaad ja kahjulikud harjumused. Näiteks sellest, mida me sööme, sõltub meie soole mikrobioomi tervis.

Terve mikrobioom soodustab hästi toimivat immuunsüsteemi ja kaitseb autoimmuunsuse eest.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Teaduslikult on ka väga täpselt teada, kuidas suitsetamine põhjustab reumatoidartriiti. Reumaatilistesse haigustesse võidakse haigestuda juba lapseeas — seega ei ole õige laialt levinud arusaam, et reuma on ainult eakate mure. Milliste kaebuste puhul tuleks reumatoloogi poole pöörduda? Esimene sümptom on tavaliselt ikka liigesvalu. Kui lisandub ka liigesepiirkonna turse, kuumus ja hommikune liigeskangus, viitab see liigesepõletikule. Reumatoloogi konsultatsioonile tuleks pöörduda, kui esinevad liigeste tursed ja valud, ebaselged nahalööbed või palavikud ja alaseljavalu.

Reumatoidartriidil on iseloomulik ööpäevane muster — liigesed on väga kanged ja valulikud just varahommikul ja päeva esimesel poolel.

Füsioteraapia: jalatalla massaaž

Enesetunne paraneb päeva teisel poolel, kuid järgmisel hommikul tõustes on liigesed jälle kanged ja valulikud. Sama kehtib ja spondüliidi ehk lülisamba reumaatilise põletiku puhul — kõige halvem enesetunne on hommikupoole ööd, kui vaevav seljavalu ja -kangus inimese üles ajavad. Reumatoidartriidile on iseloomulik rohkem kui ühe liigese sümmeetriline haaratus ehk vasemal ja paremal kehapoolel haigestuvad samad liigesed.

Olenevalt vaevustest tehakse erinevaid operatsioone, mis sisaldavad ühte või enamat komponenti alljärgnevatest. Närvide vabastamine või neurinoomi äravõtmine. Kulunud või traumaatiliselt kahjustunud liigese jäigastamine. Põletikulise sidekoe eemaldamine. Liigessidemete vabastamine ja kõõluste pikendamine, lühedamine või ümbertõstmine. Tegemist on päevakirurgiliste operatsoonidega. Kestvus 30 min kuni kaks tundi olenevalt vaevusest.

Liigese süstid

Ostetotoomiate puhul tuleb üldjuhul lõikusjärgselt kasutada spetsiaalset jalanõud, millega välditakse koormust päkale neli kuni kuus nädalat. Muude lõikuste puhul annab ortopeed konkreetsed soovitused olenevalt sellest, mida on tehtud. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata füsioteraapiale. Ärge kartke oma ortopeedilt asja kohta küsida. Kontaktid leiate kodulehelt www. AS Orthopedica ArtroSportKliinik on ortopeediakliinik, mis on orienteeritud tugiliikumisaparaadi luud, lihased, liigesed vigastuste ja probleemide ennetusele, diagnostikale ja ravile.

Pakume oma patsientidele kõrgetasemelist ortopeedilist eriarstiabi, käekirurgiat, spordimeditsiinilisi terviseuuringuid ja füsioteraapiat.

Kliinikul on esmaklassiline kompetents spordivigastuste diagnoosimisel ja ravimisel, meie käsutuses on 2 moodsa sisseseade ja varustusega operatsioonituba.

Kirurgilised lõikused ja haiglaravi viiakse läbi Fertilitase haiglas Viimsis. AS Orthopedica omab Terviseameti poolt väljastatud tegevusluba päevakirurgiliseks ja statsionaarseks ortopeediliseks eriarstiabiks.

AS Orthopedica on Eesti Haigekassa lepingupartner ortopeedilises päevakirurgias. AS Orthopedica ArtroSportKliinikusse on koondunud mitmed Eesti juhtivad ortopeedid — kõrgelt hinnatud ja üks aktiivsemaid artroskoopia ja sporditraumatoloogia spetsialiste ortopeed dr.

Kaspar Rõivassepp kes on ühtlasi Eesti jalgpallikoondise arstkäekirurgiale spetsialiseerunud dr. Kristo Kask ning dr. Villem Teder, ortopeed dr. Triin Tammeleht, lasteortopeed dr.