Kus haigused, liigesed ja lihased haiget, SPETSIALIST SELGITAB, kuidas liigesed uuesti liikuma saada

Kõigi liigeste ja lihaste valu põhjustajaks on ilm üleminekuperioodide ajal. Valu leevendatakse valu- ja põletikuravimitega.

Ja need on ainult ametlikud arvud ning tegelikult eelistavad paljud patsiendid ise ravida ja väldivad arstide külastamist. Kuid kui patsient on juba proovinud kõiki Euroopa meditsiini meetodeid ilma nähtava progressita, jääb endiselt võimalus liigesevaludest vabaneda. Siin räägime sellest võimalusest. Miks liigesed valutavad? Liigesvalu ilmneb sünoviaalliigese kotist tuleva närvilõpmete ärrituse tõttu. Liigesekoe struktuuri eripära on selline, et nende lõpude suure arvu ja hea verevarustuse tõttu suudab liiges kiiresti reageerida valuliku reaktsiooniga otsesetele ja kaudsetele ärritajatele.

Toksiinid, autoimmuunprotsesside tooted, soolakristallid ja muud põletikulised komponendid võivad toimida ärritajatena. Artralgia ilmnemise soodsaks taustaks on paljud tegurid, näiteks vanus, mis loomulikult soodustab liigeste degeneratiivseid-düstroofilisi muutusi, sünoviaalmembraani ärritust luukasvude osteofüütidekaasasündinud väärarengute ja patoloogiate tõttu, mis põhjustas liigeste valesti moodustumist, näiteks puusaliigese düsplaasia, ja ka geneetika, ülekaal, liigne treenimine või, vastupidi, istuv eluviis.

Eraldi roll valu ilmnemisel on liigese trauma, kõõluse-ligamentoosse aparaadi venitamine.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Liigesvalu võivad põhjustada vaskulaarsed häired muutuvate ilmastikuolude või pikaajalise lihasspasmi tagajärjel. Mõnikord kajastab artralgia teistes siseorganites toimuvaid patoloogilisi protsesse - stenokardia, kopsukasvaja ja müokardiinfarkti korral võib täheldada õlaliigesevalu ning vaagnaelundite patoloogiaga kaasneb sageli valu sakraalses piirkonnas.

Artralgia kaasneb ägedate viirushaigustega - kõik teavad gripi "luud luudes" ja kaasnevad ka mõned verehaigused. Liigeste valu põhjuseks võivad olla lülisamba neuroloogilised haigused, samuti süsteemsete autoimmuunhaiguste põhjustatud difuusne sidekoe haigus - erütematoosluupus, reumatoidartriit.

Arvestades võimalike põhjuste mitmekesisust, kui liigestes on valu, peate viivitamatult arstiga nõu pidama, et asjatundlikult läbi viia terviklik diagnoos ja alustada ravi õigeaegselt.

Liigesevalu tüübid Kaasaegne meditsiin jagab liigesevalu vastavalt mitmele tunnusele, sõltuvalt nende manifestatsiooni ajast, kahjustuse olemusest, progressiooni ulatusest ja lokaliseerimisest. Erinevatele haigustele on iseloomulikud erinevad liigesvalu. Aja jooksul jagunevad valu ilmingud nelja tüüpi: Öine või kongestiivne valu. Ebameeldivad aistingud intensiivistuvad öösel, kui keha puhkab. See on tingitud asjaolust, et vähese liikumise tõttu toimub liigese sünoviaalvedeliku stagnatsioon, selle verevarustus aeglustub.

Lisaks lähevad liigeses deformeerunud luupea normaalset asendit toetavad lihased pingevabasse olekusse ja valu intensiivistub. Mehaanilised valud. Neid põhjustavad päeva jooksul füüsiline aktiivsus või surve liigesele. Sellised valud süvenevad tavaliselt õhtul, pärast öist puhkamist mööduvad. Enamik inimesi seisavad silmitsi seda tüüpi valu, kuid tavaliselt ei omista nad lihtsalt oma välimusele tähtsust.

Stardivalud liigestes tekivad iga liikumise alguses, kui liiges oli selle ajani rahus. Kui liiges soojeneb, valu vaibub või kaob täielikult. Peegeldunud valu. Esinevad siseorganite haiguste korral või naistel pärast sünnitust. Liigeskahjustuse olemuse järgi eristatakse kahte tüüpi valu: põletikulist ja mittepõletikulist. Esimese põhjus on reaktsioon infektsioonile, allergiline või autoimmuunne protsess.

Tavaliselt kaasneb sellise valuga liigese liigesed ja lihased haiget, naha punetus ja palavik.

Salv valu kaela ja ola liigese

Nende märkide puudumine, isegi kui esinevad tugev valu liigeses, näitab selle mittepõletikulist olemust. Progressiooni ulatuse järgi jagatakse liigesevalu mono-oligo- ja polüartikulaarseks. Monoartikulaarne valu mõjutab ainult ühte liigest, oligoartikulaarne valu - kaks kuni neli ja valu, mis mõjutab rohkem kui 5 liigest, peetakse polüartikulaarseks valuks. Lokaliseerimise järgi - üldised ja lokaliseeritud valud. Üldine valu, mida nimetatakse ka hajuks, mõjutab korraga mitut erinevat liigest ja võib muuta lokaliseerimist.

Taimede raviks

Lokaliseeritud valu ilmneb konkreetses liigeses, muutmata selle asukohta. Erinevate haiguste korral on iseloomulikud erinevat tüüpi valu kombinatsioonid. Degeneratiivsete liigesehaiguste, st deformeeriva osteoartriidi DOA korral on valud mehaanilise iseloomuga, mõnikord ilmnevad stardivalud öö esimeses pooles. Infektsioonide põhjustatud valu iseloomustab polüartikulaarne iseloom, samas kui valu võib mõjutada kas ühte või teist liigest.

Liigeste ja lihaste valu: miks see ilmneb ja kuidas ravida? - Massaaž

Diagnostika Liigesevalu tegeliku põhjuse väljaselgitamiseks saab olla alles täielik uurimine. Kõigepealt peate pöörduma terapeudi poole, kes vajadusel suunab teid kardioloogi, reumatoloogi, traumatoloogi, ortopeedilise kirurgi jms juurde. Diagnostika koosneb mitmest etapist: ajaloo andmete uurimine seoste tuvastamiseks trauma, nakkuse, toitumisvigade, hormonaalsete talitlushäirete jms. Mõnikord ei kulu mõni liiges mitte vanadusest, vaid teistel põhjustel, näiteks kaasasündinud puusaliigeste arenguhäire düsplaasia ja teised liigest deformeerivad seisundid kiirendavad enneaegset kulumist.

Pärast radikuliiti võib lülisammas jääda veidi viltu ja sealt edasi ka vaagen, nii et jalgadele langev koormus pole enam võrdne. Seda võib põhjustada ka selgroo kõverdumine skolioos.

Reumatoidartriit on liigesekesta sisekihi põletikuline kasvajataoline vohamine. Kui tekib liigesekesta põletik, hakkab liigesekest, mis tervena on õhuke, paksenema. Sellesse kasvab uusi veresooni ning koguneb mitmesuguseid põletikurakke. Ergastatud põletikurakud eritavad enda ümber põletiku virgatsaineid mh interleukiinid, prostaglandiinid, TNFmis verega levivad kõikjale ning põhjustavad üldisi põletikunähte. Need on väsimus, palavik, isutus, üldine pahaolu. Põletiku korral kiireneb sete Kus haigused tõuseb CRP.

Põletikuline kude kasvab ja levib piki liigesekõhre ja luu pinda, uuristades-söövitades oma teel kõhre, luud ja liigesesidemeid.

Tagajärjeks on liigeseosiste hävimine, erosioonide e uurete teke ja liigese talitlushäire. Põletik kahjustab ka kõõluseid ning aastate jooksul kujunevad reumatoidartriidile iseloomulikud deformatsioonid moonded. Liigesepõletiku nähtavaim tunnus on turse, mis on tingitud liigesesse öösel kogunevast tursevedelikust ja liigesekesta paksenemisest.

Äge põletik põhjustab samuti naha paikse punetuse ja kuumenemise. Turset täheldatakse alguses peamiselt sõrmedes ja randmetes. Kõige iseloomulikumal juhul ongi reumatoidartriit varvaste ja labakäte liigeste haigus, kuid see võib levida kõigisse jäsemeliigestesse, aga ka lõualiigestesse ja lülisamba kaelaossa.

Alguses on üldine haiglane tunne, väsimus, hommikune liigesejäikus. Üldseisund halveneb sedamööda, mida rohkem liigeseid on haigestunud ja mida kiirem on sete. Sagedamini on reumatoidartriit siiski pikaajaline, isegi aastakümneid kestev haigus. Kõhre ja luu uuristamine algab juba nädalate jooksul.

ARTROOS, OSTEOPOROOS, REUMATOIDARTRIIT – ja muud kroonilised liigeste ja luude haigused

Aastatega uurded laienevad ja ilmuvad üha uutesse liigestesse. Kauakestev põletik närtsitab kudesid: nahk õheneb, lihased kõhetuvad, luu hõreneb ja vere hemoglobiin langeb. Kõige rohkem teevad tüli jäsemete suurte liigeste puusa, põlve, õla ja lülisamba kaelaosa kahjustused. Ka labakäte väikeste liigeste kahjustus segab tööd ja toimetulekut.

Ehkki liikumine ja liigutused on suuresti häiritud, peab suurem osa haigetest — ehkki küll mitte kõik — suurimaks mureks valu. Vaevalt et haigel tuleb mõne muu haiguse korral kannatada valu peaaegu kõigis liigestes peaaegu iga päev peaaegu poolsada aastat. Kauakestnud reumatoidartriidi puhul võib olla häireid ka teistes elundites. Silmade, suu ja suguelundite limaskesta kuivamine on tingitud Sjögreni ehk kuivuse sündroomist.

Väikeveresoonte põletikust tingitud reumatoidsõlmed võivad kasvada küünarnukkide, sõrmede või istmiku ümbrusse.

Galerii Enamlevinud luu- ja liigesehaigused Inimese luud, liigesed, lihased, kõõlused ja liigesesidemed moodustavad toese. Neid elundeid nimetatakse ka tugi- ja liikumiselunditeks. Tingimisi võib siia lisada ka elundeid toestava sidekoe. Toesehaigusi nimetatakse veel ka reumaatilisteks haigusteks. Need on luu- liigese- lihase- ja sidekoehaigused ning veresoonepõletikud ehk vaskuliidid.

Valgesõrmsus ehk Raynaud´ tunnus on märk veresoontekahjustusest. Kopsudes võivad tekkida kopsukelmepõletik, reumatoidsõlmed, healoomuline armkude või raske ja kiiresti arenev alveoolide kopsusompude sidekoestumine. Amüloidoos on pikaajalise aktiivse põletiku tagajärg, liigesed ja lihased haiget amüloidi ladestumine neerudesse ning teistesse elunditesse ja kudedesse.

Amüloidoosi sage tüsistus on neerupuudulikkus, mida reumatoidartriidi õige raviga on võimalik ära hoida. Olulised tunnused on liigesetursed eriti sõrmedes ja randmetes, kiirenenud sete, reumatoidfaktor ja CCP tsüklilise tsitrulleeritud peptiidi vastased antikehad veres.

Reumatoidartriidi äratundmise hõlbustamiseks kasutatakse klassifikatsioonikriteeriume liigitustunnuseid. Kui haigel esineb neli tunnust seitsmest, võib tema haigust pidada reumatoidartriidiks.

Märgiks immuunvastuse häirest on reumatoidartriidihaigete veres sageli reumatoidfaktor, vahel ka teised autoantikehad, eriti anti-CCP. Ehkki reumatoidfaktor on saanud nime just reumatoidartriidilt, mille põdejatel see avastati, ei esine seda kõigil haigetel. Mõnedel reumatoidartriidihaigetel on reumatoidfaktor veres kogu aeg, teistel vahetevahel ja kolmandatel mitte kunagi. Reumatodfaktorit leitakse vahel ka teiste haiguste põdejatelt ja mõnikord ka täiesti tervetelt.

Seega reumatoidartriiti on võimalik diagnoosida ka ilma reumatoidfaktori olemasoluta. RAVI Reumatoidartriiti ravitakse ravimite, lõikuste, füsioteraapia ja tegevusteraapiaga. Kuna haigus kestab aastakümneid, on tähtis, et haiged saaksid võimalikult palju teadmisi haigusest, selle ravist ja ravimite kõrvaltoimetest.

Vivasani liigeste ravi

Oma haigust tundva patsiendina võid pöörduda ravile õigel ajal ja vajaduse korral soovitada arstile meetmeid, mis Sind on hästi aidanud.

Reumatoidartriidi ravimite seas on kõige tähtsamal kohal haiguskulgu parandavad kuluravimid e nn baasravimid kuld; hüdroksüklorokiin; sulfasalasiin; tsütostaatikumid e rakutõkestid, treksaan, asatiopriin, tüklofosfamiid, kloorambutsiil, tsüklosporiin jt.

Neid nimetatakse ka haigust modifitseerivateks ravimiteks HMR. Kuna reumatoidartriit on olemuselt põletikurakkude vohamine liigestes, kasutatakse pikaajaliseks raviks teiste seas ka kasvajavastaseid ravimeid, tsütostaatikume suhteliselt väikses annuses. Kuluravimite toime avaldub aeglaselt ja neid ravimeid tarvitatakse kaua, aastaid. Kuluravimite mõju on seda suurem, mida varasemas haigusjärgus neid rakendatakse.

Tänapäeval kasutatakse kohe haiguse alguses mitut kuluravimit korraga kombineeritud immuunmodifitseeriv ravi. Ravimitel võib olla kõrvaltoimeid, seetõttu tuleb mõnekuiste vaheaegadega korrapäraselt teha kontrollanalüüse ja kohtuda arstiga. Pikaajalist ravi talutakse üldiselt hästi. Haigus ise on mürgisem kui ravimid. Liigesepõletiku ravimite kasu on võimalikest kõrvaltoimetest kindlalt Kus haigused.

Kiiretoimelised valu ja põletiku ravimid on neerupealiste steroidhormoonid prednisoloon, metüülprednisoloon ning mittehormonaalsed valu- ja põletikuravimid diklofenak, ibuprofeen jt. Erinevalt kuluravimitest tarvitatakse neid ravimeid lühiajaliste kuuridena, sest valesti palju ja kaua kasutades on neil raskeid, isegi eluohtlikke kõrvaltoimeid maoverejooks jt. Kuna inimesed on anatoomiliselt veidi erinevad, siis ka x- või o-põlvsus, liigeste üliliikuvus ehk hüpermobiilsus, tingivad asendeid või muutusi, mis võivad soodustada nt põlveliigesel mõne serva liigesed ja lihased haiget kulumist.

Samuti võivad rolli mängida kunagised traumad või selja skolioos, mille tulemusena on inimene toetub veidi enam ühele jalale ja ka koormus liigestele jaguneb ebaühtlaselt. Seepärast on oluline nende muutuste korral või kui on varem olnud radikuliiti, hakata keha teadlikult treenima, et vaagen, tuharapiirkond, jalad ja selg oleksid vastupidavad, ning et ka erinevus jalgadega maha toetumisel ei koormaks liigselt põlve, puusa või labajalga. Kõige tüüpilisemaks põletikulise liigesehaiguse esindajaks on reumatoidartriit, kus haigeks jäävad väikesed liigesed, kui tegu pole erijuhtumite või lastega.

Arsti sõnutsi on artriit sümmeetriline ehk haarab mõlemat jäset. Haigeks jäävad tavaliselt mõlemad käed, randmed ja sõrmeliigesed. Samal ajal võib haigus võib pugeda ka labajalgadesse. Artroosi puhul tekib valu rohkem suuremates liigestes ja valu esineb alguses aeg-ajalt, pigem koormuse ajal või pärast seda. Vanemaks saades ei pruugi seisund halveneda vaid nõrkus püsib.

Mõned haigused annavad märku just kas lapsepõlves, või noorukieas.

  • Enamlevinud luu- ja liigesehaigused «
  • Labajalgade ja hüppeliigeste valu ei lase hommikul hästi valu pärast kõndida,» räägib dr Eve Sooba, Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst.
  • SPETSIALIST SELGITAB, kuidas liigesed uuesti liikuma saada - Tervis Pluss
  • Liigeste ja lihaste valu: miks see ilmneb ja kuidas ravida?

Mõned lihashaigused algavad alles peale kuuendat eluaastat, mõned võivad avalduda ka peale kaheksakümnendat eluaastat. Ehkki närvi-lihashaigusi võib esineda nii meestel kui naistel, on konkreetsed haigused vanuserühmiti ja erinevatel sugupooltel erinevad.

  • Üldist » Lihashaigused » ELS
  • Selles on lööke ja hõõrdumisi leevendavaid kõhrepindu ja liigest koos hoidvaid kudesid ning liigesesidemeid.
  • Miks põlves krigiseb: taastusraviarst selgitab liigeshaiguste tekke ja õige ravi tagamaid - Tervis
  • Vahendatud S.

Näiteks Duchenne´i düstroofiat põevad ainult poisid, kusjuures sümptomid ilmnevad harilikult 5. Põletikulisi müopaatiad ja müasteeniat esineb sagedamini naistel, enamasti eluaasta vahel.

Põletikulised Kus haigused ja müasteenia ei ole pärilikud, kuid perekondades on kalduvus nendeks haigusteks — nii nagu suhkruhaiguseks, kõrgeks vererõhuks ja vähikski. Kuigi igal närvi-lihashaigusel on talle iseloomulik kulg ja haiguse progresseerumine, võib sama haigus erinevatel inimestel olla vägagi erinev.

Mitmete diagnooside, nagu näiteks müasteenia ja põletikuliste müopaatiate puhul, sümptomid kord tugenevad, siis taas nõrgenevad. Glükoosamiin ei ole ainult uue kõhre ehitusmaterjaliks. Koos kondroitiinsulfaadiga aktiveerib see kõhrerakke moodustama uut kõhrkudet.

Lisaks takistavad need ka kõhrkoe murenemist. Glükoosamiinil arvatakse olevat ka valuvaigistav toime. Kolmandaks looduslikuks aineks kõhre moodustamisel on MSM metüülsulfonüülmetaan. See on orgaaniline väävel, mida saadakse väikestes kogustes ka toiduga. Kõhres toimib MSM kõhre moodustumiseks vajaliku väävli allikana.

Väävel moodustab proteoglükaanide vahele nn väävlisildu. Liigese enda looduslikud liigesed ja lihased haiget glükoos­amiin ja kondroitiinsulfaat ning väävel MSM on uuteks kõhre moodustavateks aineteks.

Nende koostisosade individuaalse ja kombineeritud mõju kohta artroosiprobleemide ravimisel on mitmeid kliinilisi uurimisandmeid. Uuringud on näidanud, et liigese enda ainete kasutamine aeglustab liigeskõhre kulumist, vähendab liigesevalu ning suurendab liigeste liikuvust. Glükoosamiin, kondroitiinsulfaat ja MSM on uuringute põhjal ka pikaajalisel kasutamisel osutunud hästi talutavaks ning nende tarvitamisel pole avastatud selliseid kõrvaltoimeid nagu ravimite kasutamisel.

Hüaluroonapet leidub looduslikult ka meis endis, eriti naha kudedes. Kuigi suur osa organismis olevast hüaluroonhappest paikneb nahas, leidub seda ka klaaskehas, kus see annab silmadele kuju; kõhredes, luudes ja sünoviaalvedelikus, kus see toimib lubrikandina, amortisaatori ja filtrina; veresoontes ja nabaväädis. Selle ülesanne on säilitada kollageeni ja elastiini tootmine kehas. Kahjuks kahaneb vanusega aga hüaluroonhappe kogus kehas. Eriti rohkelt leidub seda ainet nabanööris, silma klaaskehas, hüaliinkõhres, liigesevedelikus.

Täiskasvanul on võrreldes beebiga 20 korda vähem hüaluroonhapet. Näiteks 60 kg kaaluva inimese keha sisaldab ligikaudu 12 g hüaluroonhapet. Kurkumiini põletikuvastased omadused on näidanud suurepärast toimet süsteemse põletikuga kulgevate haiguste nt reuma ja osteoartriidi ravis. Arvatakse, et Boswellia suurendab keha paranemise protsessi, aidates samal ajal toetada normaalset liigeste ja lihaste tervist.

Nii kurkumiin kui ka Boswellia e. Millised doosid tegelikult liigeseid toetaks?