Jala liigesehaiguste ravi
Liigesepõletiku ravimite kasu on võimalikest kõrvaltoimetest kindlalt suurem. Tänu sellele on paljudel juhtudel võimalik edasi lükata või hoopis vältida puusa- või põlveliigese proteesimist, mis võib omakorda põhjustada hoopis uusi probleeme. Samuti suurendab osteoporoosi ohtu suguhormoonide vähesus. Rahunenud olekus on liigest parem soojendada. See ei ole pärilik haigus, kuid kalduvus haigestuda on kergelt pärilik.
Mida vanemaks saad, seda tülikamaks need muutuvad.
Jala liigesehaiguste ravi sellest, mida enda aitamiseks teha, on peamine väljapääs. Millised liigesehaigused on kõige tavalisemad?
Liigesevalusid põhjustab kõige enam artroos, siis tulevad põletikulised liigesehaigused sagedasim reumatoidartriitka traumad või ülekoormusseisundid. Valu ei tähenda alati haiget liigest, vaevusi võivad tekitada ka liigesesidemed, lihased ja kõõlused või nende kinnituskohad. Artroos on seotud liigeste kulumisega ja see esineb tavaliselt eakamatel, kuigi üksikutel algab see haigus 40ndates eluaastates.
Kõige sagedamini kahjustuvad põlve- puusa- ja sõrmeliigesed, vähem õla- ja hüppeliigesed.
Samal teemal
Algus on aeglane, valud tekivad suuremal liigeste koormamisel, kuid kõik ei koge artroosiga suurt valu, eriti haiguse algfaasis. Tihti tuntakse jäikust, mis kestab tavaliselt alla poole tunni ja mille korral on liikumise alustamine raske.
Haiguse arenedes valu tugevneb ja kestab kauem. Füüsiliselt aktiivsematel ja heas vormis olevatel inimestel ei pruugi artroosivaevused avalduda nii kergesti ning vastupidi — nõrga lihaskonna korral süveneb artroos kiiresti. Haiguse lõppfaasis on valu püsiv ja häirib ka öösel.
Siis on aeg ravida operatiivselt, Eestis paigaldatakse endoproteesitakse umbes tehisliigest aastas. Mis on artroosi ohutegurid?
Liigeste kulumise ohutegurid on vanus, liigne kehakaal ja sundliigutuste või halva asendiga seotud pikaajaline töö. Sportides tuleb ette traumasid, mis võivad liigest või seda ümbritsevaid kudesid kahjustada ning soodustada samuti artroosi teket.
Nõuanded teemal: Reumatoloogia
Mõnikord ei kulu mõni liiges mitte vanadusest, vaid teistel põhjustel, näiteks kaasasündinud puusaliigeste arenguhäire düsplaasia ja teised liigest deformeerivad seisundid kiirendavad enneaegset kulumist. Pärast radikuliiti võib lülisammas jääda veidi viltu ja sealt edasi ka vaagen, nii et jalgadele langev koormus pole enam võrdne.
Seda võib põhjustada ka selgroo kõverdumine skolioos. Kui jalgadel on erinev surve ning sellest tulenevalt ka erinev seismisasend, võib see kulutada kõiki jalaliigeseid, ka labajala omi. Edasi lugemiseks:.
