Hurt juhtida sorme kaes, kui ravi, 1. Artriit

Teine Laul algab vihmasajuga, mis justkui uhab Poisi pealt suuresti maha vanast maailmast kaasa võetud koorma. Mis puutub mälupiltidesse, siis nad ise küll ilmuvad korduvalt, kuid tegevused neis endis ei kordu, vaid on kas tegelase käitumise arenemise loogiline jätk Poisi kujutelmad või lihtsalt erinevad tegevused, mis tänu ühtsele tegevuspaigale ja kaadrite tonaalsusele on sarnased. Rollid on justkui vahetuvad vahetunud , Jakub usaldab oma hinge Maecenasele, et see koos Poisiga edasi elaks. Lamatis nimme- ja tuhara piirkonnas Lamatiste edasine areng Nahk puruneb, tekib pindmine haavand või vill Pilt 4.

Tabelis on eristatud järgnevad ajad: Vergiliuse aeg — mü toloogiline kuldaeg, mis kajastub filmis vaid raamatuillustratsioonides n-ö piltmotodesmõnedes arhailistes sümbolites ja tavavaatajale arusaamatus ladinakeelses tekstis.

Jakubi minevik, mis jaotub kaheks — Aafrika aeg ja episood Silliga — ekraaniajalt ebavõ rdseks, kuid oma emotsionaalselt laengult Hurt juhtida sorme kaes iesti võ rreldavaiks osadeks. Poisi minevik, mida on nä idatud lä bi kummituslike meenutuste elust kergemeelse emaga. Põ hitegevus, mis sü ndmustiku seisukohast toimub olevikus, ja kus on koos kaks subjektiaega, mis tegutsevad ü hes objektiivses ajas.

Tabel on eelkõ ige deskriptiivne, aitab kui ravi hüplemises paremini orienteeruda, näha seoseid, kordusi ja seaduspärasusi, mis tegijate poolt kavatsetult või kavatsemata “Georgicas” ilmnevad. Pisut sellest, kuidas seda tabelit lugeda: viies Keeduse-Vergiliuse jaotussüsteemi osas — Laulus — on eraldi välja toodud tegevusliinid ja siduvad elemendid nii motod kui ka esemed. Number stseeni kirjelduse ees tähistab selle toimumise järjekorda filmis. Selle tabeli “dešifreerimisel” võib toetuda Peeter Toropi aegruumi kategooriatele kunstiteostes, millest ta kirjutab oma artiklis “Kirjandus ja film” : “Igasugune lugu on seotud sündmuste ja inimeste liikumisega või seisundiga ajas ja ruumis, õigemini isegi aegruumis, sest need mõisted on täiendussuhetes.

Neljas, viies ja kuues lahter ülevalt alla Jakubi ja Poisi mälupildid on justkui süntees psühholoogilisest ja topograafilisest aegruumist, kusjuures Poisi meenutused kalduvad rohkem psühholoogilise aegruumi poole.

Neid kolme lahtrit eristab peamiselt piltidega esitatud mälestuste valdavalt vaikiv ja jutustatud esituste kõlav iseloom. Erandlik on asjaolu, et Liber Quartuses esinevat kahte Aafrika kaadrit kääksuv kirikukell ja kaleidoskoobi sisse vaatav neegripoissmis on paigutatud lahtrisse “Jakubi mälupildid Aafrikast” kui stilistiliselt sinna kuuluvad, ei saa esile kutsuda Jakubi mälu, kuna too on filmi reaalses ajas tegelikult juba surnud.

Tegemist on omamoodi kontsentrismiga, kus topograafilisest kumab läbi psühholoogiline ja mõlemast omakorda metafüüsiline aegruum. Nad on nagu klaasist Matrjoškad üksteise sees, kõige tähtsam kõige enam peidus. Ühes ja samas teoses üheaegselt eksisteerides võivad nad moodustada ka kolmainsuse, sarnastuda.

Aegruum filmis on jaotunud ebaühtlaselt: Jakub on oma rohkesõnalisusega selles kui aktiivne ja Poiss oma vaikimisega kui passiivne alge. Seda tasakaalustab Aafrika piltide lü hiajalisus, samal ajal kui Poisi ekraaniajas pikad mä lupildid “kompenseerivad” tema vaikimist ja avardavad aegruumi.

Jakub kaasab Poissi aktiivselt “oma aega”, heietades Aafrika elamustest ja noorusest. Poiss ei jutusta, ei rä ä gi oma Hurt juhtida sorme kaes ja Jakub ei pü ü a teda selleks ka sundida, tema “ravimeetod” seisnebki Poisi toomises “oma, Jakubi aega” kasutades selleks ka ristimistalitlust, kusjuures nimi Maecenas, mis on pä rit Vergiliuse ajast, on samuti mä rk “Jakubi ajast”mis vanamehe surma jä rel saab ka Poisi ajaks. Tabeli viimases lahtris ülevalt alla on välja toodud siduvad ja sarnased või korduvad filmi elemendid.

Lamatiste ennetamine (PJ-L/10.1-2016)

Ositi korduvad peamiselt just asjad ja kujundid, aga ka tegevused mille üksikasjalik mainimine tabelis oleks tarbetu ja isegi võimatu. Asjadest, millel on sisule oluline tähendus on kujukam kaleidoskoop, mis on nii filmi ikoon kui sümbol. Üheks läbivaks elemendiks on ringimotiiv: ringiratast sõitmine jalgratta või hobuse seljas, wakambade laste ringmäng ja naiste tants, kaleidoskoop ja ümar külakirik. Kursiiviga on otseselt vahet tehtud ühest kaadrist teise kanduvate siduvate ning lihtsalt korduvate sarnaste elementide ja motiivide vahel.

Kaadrite sidujaks on näiteks vihm, kellalöögid ja “Georgica” hüpnootiline tunnusmuusika, mis vastavalt sündmuste olulisusele filmis kuigi ebaolulisust me “Georgicas” vist ei kohtagi — see on juba välja praagitud on kas vaoshoitum või valjem.

Põhimõtteliselt näidatakse kõik elemendid vaatajale ära juba Liber Primus’es kui filmi kõige suuremat rõhku kandvas osas, teistes lauludes “näeme” vaid nende kaja.

Hurt juhtida sorme kaes, kui ravi

Nii tegevuse, motiivide kui ka esemete korduva näitamisega ei ole “Georgica” kitsi. See on vägagi taotluslik, nii et ka tuimem vaataja jõuaks haarata filmi jaoks olulisi hetki. Mis puutub mälupiltidesse, siis nad ise küll ilmuvad korduvalt, kuid tegevused neis endis ei kordu, vaid on kas tegelase käitumise arenemise loogiline jätk Poisi kujutelmad või lihtsalt erinevad tegevused, mis tänu ühtsele tegevuspaigale ja kaadrite tonaalsusele on sarnased.

Filmi esimene osa on teistest erinev. Kuna tal Vergiliuse järgi puudub konkreetne “järjekorranumber”, on ta lihtsalt sissejuhatus põhisündmustikule: maismaa, militaarne miljöö, tummaks jäänud Poisil aetakse pea paljaks, “loetakse sõnad peale” ning saadetakse ema nõusolekul ja vene keelt kõneleva ohvitseri eriloal keelutsoonis asuvale saarele, kus ainsana on lubatud viibida Jakubil.

Uus Vana — nii nimetaksin selle nimetu eelloo: Poisi jaoks on saar, kuhu ta saadetakse, küll koht, kus ta pole varem käinud juhul, kui ta pole noor Jakub, mis on mõne kriitiku spekulatsioonsamas aga kogemus, et ta jälle “tundmatus kohas vette peab hüppama”, et ta järjekordselt võõrasse maailma kistakse, on juba vana ja tuttav. Jakub on ise vana, kuid uue elaniku või peaks ütlema külalise saabumisega saarele, elab ta “publiku” saatel uuesti läbi oma vanad mälestused.

Kui ravi jätkab vaatamata võõrastava uustulnuka Poisi saabumisele oma igapäevaseid toimetusi, “otsides omamoodi lunastust kadunud vaimude ja muusade teenimisega” S.

Vana mees tutvustab noorele oma oleviku toimetusi ja jagab Poisiga õpetlikul toonil oma minevikumälestusi ja elutarkust.

Valu käes: 10 võimalikku põhjust

Jakubi jutud ei jäta ükskõikseks, sest Jakub ise ei suuda jääda oma lugudes ükskõikseks” S. Koos püüavad nad merest kala, puhastavad seda, vinnavad silo vanasse kirikutorni, mängivad “orilaid” ja Poiss saab oma ristsed mesilaste käest. Poisi jaoks on sellel osal veel lisanimi — Pimemäng.

  • Pilt 1.
  • KADRI HURT - AEG KUI VAHA FILMI KÄES

Ta avastab Jakubi seltsis hoopis teise maailma, võrreldes sellega, kus ta enne elas, ja jälgib tema kummalisi tegevusi ebaleval ilmel, jäädes ise ikka veel suletud ringi. Ka Poisi meenutus Liber Primus’es vihjab pimeduses ekslemisele: ta toksib kinnisilmi nuga vastu lauda sõrmede vahele, kuni endale näppu lõikab. Teine Laul algab vihmasajuga, mis justkui uhab Poisi pealt suuresti maha vanast maailmast kaasa võetud koorma.

Ladisevat vihma ja üldse vee voolamist on läbi aegade peetud ka ajavoolu sümboliks.

Vihm saadab nüüdseks juba “ristiinimest” Maecenast, kui ta käib üksi uuesti läbi kõik need kohad, mis Jakubile midagi tähendasid, ja matkib “kuivalt” tema käitumist, st tahab ise proovida ja kogeda õpitut. Jakub pühendab Maecenast oma veelgi isiklikematesse mälestustesse, näidates talle oma pruudist järelejäänud “reliikviaid”, ratsutades Poisiga koos hobuse Misjonäri seljas, pakkudes Maecenasele oma viimast tühja vaharulli hääle tegemiseks ja viies teda surnud saareelanike?

Maecenas leiab Jakubi kaleidoskoobi ja näeb sinna sisse vaadates kirevamat maailma, kui ta oleks oma trööstitus elus suutnud ette kujutada. Jakub laseb end üha sagedamini kaasa viia Aafrika mälestustest, Poisile aga meenub eriti selgelt viirastuslik vagun, millest ta kui kohalikust lõbumajast otsis oma ema armastust.

Nendes mälupiltides jõuab Poiss otsekui arusaamisele oma hädade põhjustest. Nüüd pole tema mäng noaga enam kobav, vaid suunatud — ta on vihatud vaguni seinale joonistanud märklaua, ainult selle südamiku tabamine ei õnnestu veel hästi.

Jakubi side selle maailmaga on peaaegu olematuks taandunud. Võib-olla tunnetab ta ette oma surma ja ei otsi julgustust isegi enam plaskust, millest ta siiani alati lonksukese enne tähtsaid toimetusi pruukis. Jakub ei unista enam Aafrikast, vähemalt ei jõua vaatajani Kolmandas Laulus sellest ühtegi mälupilti.

Jakubi unelemine on pigem soigumine oma tegelikest juurtest — kodusaarest ja tema saatusest.

Hurt juhtida sorme kaes, kui ravi

Poisi kui ravi seevastu keeb üle”: Maecenas ründab ema ja tema armukest kõige Hurt juhtida sorme kaes hetkel noaga ja põgeneb seejärel ehmunult oma kättemaksuaktist. Ema jookseb talle küll järele, kuid lõhub oma pärlid ja põlvitab rööbastele neid kokku korjama.

Naise südantlõhestav karje: “Jää vait! Lennuväe polügoonil toimub viimane, kõige võimsam pommirünnak, mis saab Jakubile saatuslikuks. Jakubi “väike kuningriik” saarel on hävinud, vana mees ja tema hobune on surnud. Aafrika mahajäetud külakiriku kell kääksub tuules, justkui lüües Jakubile hingekella kelle mälu sai esile kutsuda selle kaadri?

Maecenas on hakanud rääkima. Kas on see sündinud läbi ehmatuse Hurt juhtida sorme kaes on tema kirgastumine kulgenud loomuliku arenguna sellise lõpplahenduseni, milleks pommirünnak ning Jakubi surm andsid vaid viimase tõuke.

Päästes mesilased ja hoolikalt kokku korjates Jakubi asjad, täidab Maecenas tema viimase, aga võib-olla ka kõik soovid, ja peab sel moel vanamehele oma lapseliku naiivsuse ja oskamatusega otsekui matusetalituse. Jakubi klaassilm on purunenud, Hurt juhtida sorme kaes Poiss puistab selle tükid vanasse kaleidoskoopi, mis aitab tal maailma näha läbi Jakubi silmade.

Hurt juhtida sorme kaes, kui ravi

Udus sõudev Poiss viimases kaadris pole küll enam see hirmunud väikemees, kes ta oli saarele tulles, vaid otsusekindel noor mees, kuid ta ei tea ka oma edasist saatust. Jakub oli vaid teerajaja, edasi tuleb tal üksi hakkama saada. Rollid on justkui vahetuvad vahetunudJakub usaldab oma hinge Maecenasele, et see koos Poisiga edasi elaks.

Jakubi igatsusest on saanud messias, mille poole Maecenas teele asubki” S. Kasutatud kirjandus Bordwell, David Narration in the Fiction Film. Kivastik, Mart Hingetaud — mulje filmist. Kino”, nr 12, lk 24— Käsper Kalle Vanamees ja saar. X, lk Laiendatud sünopsis mängufilmile “Georgica”.

Raudam, Toomas Eesti mängufilmi kesktormaja Sulev Keedus. XI, lk Torop, Peeter Kirjandus ja film. Kino”, nr 1, lk. Harimise kunst. Kino”nr 5 lk 65— Juunil Tartus õpib Tartu Ülikoolis III kursusel semiootikat ja majandust ning töötab audiovideo müügi- ja laenutusfirmas. TMKnr 5; Peeter Torop. Identiteedi aegruumist; Jelena Stišova.